Eesti Vabariigi aegne kunst Kunsti ajalugu Teiste rahvastega võrreldes vähe heroilisi ajaloomaale. Vähe jäädvustusi sellest ajast. Noored kunstnikud : Eduard Viiralt (18981954) Karl Pärsimägi (19021942) Jaan Grünberg (18891969) Mitte eestlastest kunstnikud ehk "autsaiderid" Küll aga jäädvustasid pildis osaliselt sakslane Maximilian Maksolly ja venelane Nikolai Kalmakov. Nende eesmärk oli teha äri realistlike ja sümbolistlike põhimõtetega. ei väärtustanud kunsti ostmisel sõltumatut vaimu ja euroopalikku püüdlust, vaid "õiget" ideoloogiat ja vanameelset esteetikat. Maximilian Maksolly maal "Eesti Vabariigi väljakuulutamine 24.II.1918". Vasakult: Jüri Vilms, Konstantin Päts ja Konstantin Konik. Maximilian Maksolly 1918 aasta. Eestisse tuli juugendstiil (nt
Selles lahingus kaotasid partisanid üle 100 ja soomlased umbes 80 meest. Kaotused olid küll suhteliselt suured, kuid veel suurem oli võit, eriti moraalne. Lahing näitas, et oldi üle arvuliselt palju suuremast vaenlasest ning see andis vajalikku julgust edaspidisteks rasketeks võitlusteks. Sõjaväe ja kogu rahva eneseusaldus tõusis tunduvalt. (Kuperjanovi partisanipataljoni pealuu ja säärekontidega lahingulipp) (Paju lahing. M. Maksolly maal) Lähemalt Julius Kuperjanovi surmast 31.jaanuaril 1919 sai ta haavata, aga kuna olid halvad trantspordivõimalused, siis ta jõudis Tartu haiglasse alles 1.veebruari öösel. Kahjuks see oli juba lootusetult hilja. Vaevelnud tugevates valudes suri Julius Kuperjanov 2.veebruaril 1919.a. Ta maeti Tartu Maarja kalmistule 6.veebruaril auavalduste saatel. Hiljem püstitati talle hauamälestusmärk. Teda austati pärast surma I liigi 2.järgu ja II liigi 2. ja 3