Eesti Ajalugu
12.-13. sajandi vahetusel oli niiviisi Väina jõe alamjooksul
üles ehitatud katoliiklik võimuala, mis aga hakkas häirima piirkonna sellist maksuisandat Polotski
vürstiriiki, kellega olid seotud ka Jersika ja Koknese vürstid Väina ääres.
Liidus leedulastega võtsid Polotski ja Jersika vürstid 1203.-05.aastal ette sõjaretki Riia vastu, aga ei
suutnud selle positsiooni kõigutada. Arvatavsti olid rünnakud
tingitud piiskop Alberti keeldumisest Polotski vürstile maksude
maksmisesest, mis oli selge märk, et misjonäridel oli kavas rajada
Väina äärde oma isesesisv vürstkond. Peagi hakkasid riialased
laiendama oma võimubaasi ja vallutasid ristisõdijate ning 1202.
aastal rajatud Mõõgavendade ordu vägede toetusel üha rohkem
alasid. Riia ristisõdijad allutasid kõik liivlaste elualad ning ristisid
ka teisi kohalike rahvaid, ühe enam latgaleid ja seele, liikudes
mööda Väinat itta. 1205. aastal jõudsid ladinakristlased Aizkraule
annaabi.ee 
