Eesti Vabariik
varustus, tööstustööliste arv ületas 50 000 piiri. Ilmnesid mõned plaanimajandusele iseloomulikud
elemendid: loodi mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid, instituute, koostati perspektiivplaane
teatud majandusharude edendamiseks. Oluliselt suurenes ekspordimaht, riigi maksebilanss kujunes
positiivseks, likvideerus tööpuudus. Edul oli ka negatiivne pool- jätkus inflatsioon ja kasvasid
välisvõlad, rahva pahameelt tekitas aeglane palkade tõus, maksud jäid aga maksimumtasemeni.
5
Kultuur
Haridus
Esmakordselt avanes võimalus asuda sihipäraselt üles ehitama tervet eestikeelset ja -meelset
kultuurielu, ja mitte riigipoolse ükskõiksusega või vastuseisu tingimustes, vaid riigi kaasabil.
Majandusraskuste, eeskätt koolimajade puuduse tõttu piirdus koolikohustus 1920. aastail siiski vaid
neljaklassilise algkooliga, ning üleminek kuueklassilisele algharidusele teostus alles 1931. aastal.
1934
annaabi.ee 
