Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
keskmisi suurusi, siis niiskuskoormusi hinnatakse teatud tõenäosusega esinevatena.
Ehitusfüüsikaliste arvutuste tegemise jaoks on rahvusvaheliselt kokku lepitud 90 %
tõenäosuse tase (Sanders 1996). See tähendab, et valitud koormuse normatiivsest
suurusest on 90 % väiksema koormusega ja 10 % suurema koormusega.
Niiskuslisa analüüsis on igast korterist arvutatud igale välisõhu temperatuurile vastav
nädala keskmise niiskuslisa maksimumsuurus. Seejärel on kõikide korterite
maksimumsuurusest arvutatud 90% fraktiil. Nädal on valitud ajaperioodiks, kuna see
iseloomustab hästi elamu kasutusprofiili (5 tööpäeva, 2 puhkepäeva). Ajaperioodi pikkus
on oluline, kuna perioodi keskmise arvutamisel lõigatakse maksimaalsuurused maha. Kui
ajaperiood on lühem (näiteks 1 päev või tund), siis maksimaalne niiskuslisa on suurem, ja
kui ajaperiood on pikem (näiteks 1 kuu), siis maksimaalne niiskuslisa on väiksem.
Niiskuse muutus tarindites ei ole sama kiire, kui temperatuuri muutus