4. Kui tarbija sissetulek (tarbimiseelarve) väheneb ceteris paribus, siis normaalkaupade tarbimisel nihkub: a) (tarbimis)eelarvejoon EJ alla vasakule (sissepoole) 5. Kui piirkasulikkus MU on negatiivne, siis kogukasulikkus TU on: c) kahanev/vähenev 6. Kui piirkasulikkus MU on positiivne kuid kahanev (vähenev), siis kogukasulikkus TU kasvab kanahevas ulatuses, st hüvise edasisel tarbimisel on võimalik tarbija kogukasulikkuse TU suurenemine kuni maksimumpunktini; 7. Tarbimise tasakaal, mis näitab optimaalset hüviste kogumit asub eelarvejoone ja ÜKK puutepunktis; 8. 10. Kui tarbija liigub mööda ükskõiksuskõverat ÜKK-d alla paremale, siis kogetav kogukasulikkus TU suureneb;V.: Vale 9. 11. Eelarvejoon EJ näitab kõiki võimalikke kahe hüvise koguselisi kombinatsioone, mille tarbimine annab ühesuguse rahulduse (kogukasulikkuse TU);V.: Vale 10. 12. Vebleni efekti võib nimetada ka demonstratsiooni- ehk prestiiziefektiks; V
Suuremal osal metallidel esineb elastne deformatsioon kuni väärtuseni 0,005. Vastavat pinget nim elastsupiiriks. Kui deformeerida meterjali üle selle piiri, siis tekib plastiline deformatsioon ning selle käigus katkevad osakestevahelised sidemed, toimub aatomite libisemine üksteise suhtes ja seejärel uute sidemete tekkimine. Pinge eemaldamisel säilib nn jääkdeformatsioon. Jääkdeformatsioonile 0,002 vastavat pinget nim voolamistugevuseks. Pärast voolamise tekkimist kasvab pinge kuni maksimumpunktini, millele vastavat pinget nim tõmbetugevuseks. Tekib ,,kael" ja pinge väheneb kuni katkemiseni. Venitavus on materjali suhteline pikenimine enne katkemist: venitatavus ja rabedus sõltuvad temp. 7. Libisemispinnad. Metallide tugevdamise meetodid. Plastiline deformatsioon toimub just dislokatsioonide liikumise kaudu. Sellist plastilist deformatsiooni nim libisemiks. Pinda, mida mööda dislokatsioon liigub nim libisekmispinnaks
Kui deformeerida materjali üle selle piiri, siis ei ole enam võrdeline -ga ja tekib plastiline deformatsioon (voolamine). Plastilise deformatsiooni käigus katkevad osakestevahelised sidemed, toimub aatomite libisemine üksteise suhtes ja seejärel uute sidemete tekkimine. Pinge eemaldamisel säilib nn jääkdeformatsioon. Jääkdeformatsioonile 0.002 vastavat pinget y nimetatakse voolamistugevuseks (piiriks). Täielik sõltuvus. Pärast voolamise tekkimist kasvab pinge kuni maksimumpunktini M, millele vastavat pinget TS nimetatakse tõmbetugevuseks. Seejärel tekib katsekehale ,,kael", pinge hakkab vähenema kuni katkemiseni (p F). Metallide tõmbetugevused ja plastilise voolamise piirkonnad on küllalt erinevad. Materjale, millel on väike plastilise voolamise piirkond, nimetatakse rabedateks. Venitatavus on materjali suhteline pikenemine enne katkemist: , kus - pikkus katkemisel. Suuremal osal metallidest on Ve vahemikus 30 45 %
Kui deformeerida materjali üle selle piiri, siis ei ole enam võrdeline -ga ja tekib plastiline deformatsioon (voolamine). Plastilise deformatsiooni käigus katkevad osakestevahelised sidemed, toimub aatomite libisemine üksteise suhtes ja seejärel uute sidemete tekkimine. Pinge eemaldamisel säilib nn jääkdeformatsioon. Jääkdeformatsioonile 0.002 vastavat pinget y nimetatakse voolamistugevuseks (piiriks). Täielik sõltuvus. Pärast voolamise tekkimist kasvab pinge kuni maksimumpunktini M, millele vastavat pinget TS nimetatakse tõmbetugevuseks. Seejärel tekib katsekehale ,,kael", pinge hakkab vähenema kuni katkemiseni (p F). Metallide tõmbetugevused ja plastilise voolamise piirkonnad on küllalt erinevad. Materjale, millel on väike plastilise voolamise piirkond, nimetatakse rabedateks. Venitatavus on materjali suhteline pikenemine enne katkemist: , kus - pikkus katkemisel. Suuremal osal metallidest on Ve vahemikus 30 45 %
(voolamine). Plastilise deformatsiooni käigus katkevad osakestevahelised sidemed, toimub aatomite libisemine üksteise suhtes ja seejärel uute sidemete tekkimine. Pinge eemaldamisel säilib nn jääkdeformatsioon. Jääkdeformatsioonile 0.002 vastavat pinget nimetatakse voolamistugevuseks (piiriks). Täielik sõltuvus on esitatud joonisel 5-5. Pärast voolamise tekkimist kasvab pinge kuni maksimumpunktini M, millele vastavat pinget TS nimetatakse tõmbetugevuseks. Seejärel tekib katsekehale ,,kael", pinge hakkab vähenema kuni katkemiseni (p F). Metallide tõmbetugevused ja plastilise voolamise piirkonnad on küllalt erinevad (joon 5-6). Materjale, millel on väike plastilise voolamise piirkond, nimetatakse rabedateks. Venitatavus on materjali suhteline pikenemine enne katkemist: , kus - pikkus katkemisel. Suuremal osal metallidest on Ve vahemikus 30 45 %
annaabi.ee 
