Purunemishetkel tekkiv pinge on madal ainult näiliselt, kui arvutus toimub detaili kogu ristlõike järgi. Sellist kahjustuste järkjärgulist arenemist nim väsimuseks, tekkivat makropragu väsimuspraoks ja materjali võimet väsimusele vastu panna väsimustugevuseks. Väsimust saab ära hoida madala tööpinge tekitamisega. Perioodilise vahelduvpinge väärtuste hulka tema muutumise ühe perioodi vältel nim pingetsükliks, mille iseloomustamiseks kasutatakse suurusi – maksimumpinge, miinimumpinge, keskpinge, amplituudpinge, asümmeetriategur R. Võrdse asümmeetriateguriga pingetsükleid loetakse sarnasteks. Sarnaste tsüklite iseloomulikuks jooneks on see, et amplituudpinge moodustab kindla osa keskpingest. Kõik nullist erineva keskpingega tsüklid on asümmeetrilised. Asümmeetrilise tsükli erijuhtum on pulsatsioonitsükkel, mille R=0. Staatilise, ajas püsiva pinge R=1.
diagnostilisi eesmärke silmas pidades kasutu. Seda rö-footonite voogu nimetatakse esmaseks kiirguseks. Footonitel kiirgusvoos on erinev energia, kuid see ei saa kunagi suurem olla kui suurima energiaga elektronidel, millega anoodi pommitati. Elektronide energiat torus väljendatakse torule rakendatud pingega, kusjuures radiodiagnostikas kasutatavaid pingeid väljendatakse kilovoltides (kV). Kuna torule rakendatav pinge fluktueerub, siis on otstarbekas kasutada tipp e maksimumpinge mõistet – kVp. Definitsioon väidab, et kui elektron liigub elektriväljas, mille potensiaalide vahe on 1 volt, siis ta omandab 1 eV suuruse energia. Seega kui me ütleme, et teeme ülesvõtet 100 kVp , on anoodi pommitavatel elektronidel energiat maksimaalselt 100 000 eV või 100 keV. Tekib erineva energiaga rö-kiirgust, kui ühegi footoni energia ei saaolla suurem kui 100keV. Tavalise diagnostikaaparaadi puhul on keskmine footonite energia ca 1/3 kõige energeetilisema footoni energiast.
annaabi.ee 
