Eesti talupojad Rootsi ja Vene ajal
aeg edasi, seda väiksem võimalus oli neil sellega midagi head saavutada. Nii
juhtus näiteks Vohjna mõisa möldriga. Ta käis kaebamas, kuid selle eest saadeti
ta asumisele ja mõisnik mõisteti õigeks. Seosel sellega koostati ka Roseni
deklaratsioon. Kehtis kodukariõigus, see tähendab, et mõisnik võis ilma kohtu
otsuseta talupoega karistada. Vene võimud mõtlesid, et teevad ihunuhtluse
talupojale kergemaks ning panevad piitsa või vitsalöökide maksimumarvuks 30.
Sellega muutus asi ainult halvemaks, kuna Rootsi ajal oli see arv juba ammu
palju väiksem. Seega karmis mõisnikud kasutasid olukorda ära hästi ning said
talupoegi rohkem peksta. See näitab seda, et Vene riik ei teadnud Eesti
talupoegade olukorrast mitte midagi.
Samuti toimusid muutused talupoegade koormistes. Rootsi ajal olid
vakuraamatud, kuhu olid kirja pandud maksimumnõudmised, nii, et mõisnik ei
saanud olla ülekohtune. Vene ajal koormised suurenesid ning lisaks pidid
annaabi.ee 
