Referaat Sangaste loss
alusmetsa peamiselt sarapuud koos halli lepa ja toomingaga, nende all mage sõstar, harilik
kuslapuu. Varakevadel, kui puude all veel kohati lumelaike, lööb pargis õitsema mürgine
näsiniin.
Võõrpuuliikidest leidub siin veel siberi ja palsamnulgu, alpi seedermändi, mägimändi.
Omapärased on pargis ka hariliku kuuse leinavorm ( Picea abies f. pendula ) ning keraja
ladvaga vorm ( P. abies f. globosa ). Suurim haruldus on aga pargi lõunaosas kasvav Eesti
ainus maksimovitsi lepp ( Alnus maximowiczii ).
Sadu teisi haruldusi ei olegi vaja üles lugeda, sest puud ja põõsad on varustatud nimesiltidega
ning täpsema ülevaate metsapargist ja selle jaotamisest osakondadeks annab tiigi juurde
paigutatud skeem.
Tiik kaevati seljandikule 19. sajandi lõpul ja selle ümbrus kujundati hubaseks puhkepaigaks.
Metsapargi tiigi äärde püstitati 3. septembril 1972. a. mälestuskivi varalahkunud NSV
teenelisele metsakasvatajale, Sangaste metsaülemale Herbert Raapile.
annaabi.ee 
