kontakti tähis on kirjutatud kontakti alla!) katkestaks mootori avarii-väljalülituse relee PA1 toiteahela. Seega on kindlustatud, et liinikontaktor ei lülitu välja enne kui on lõppenud ajareleel PB1 seatud aeg. Surverelee Pteine kontakt (skeemi b-osal) lülitab sisse siibriavamise kontaktori KO. Kui siiber on täielikult avatud katkestab siibri avatud asendi lõpplüliti KBO kontaktori KO toite. Pump töötab siis täisjõudlusega. Skeemil on ka kaitsefunktsioon. Oluline on maksimaalvoolukaitse. Kui näiteks pumpa satub mingi tahke keha võib see sattuda tööratta labade vahele ning selle kinni kiiluda. Suure elektrilise ülekoormuse korral sulgub mootori maksimaalvoolurelee PM1 kontakt ning relee PA1 lahutab liinikontaktori ahela. Sama toimub ka pumbamaja üleujutuse korral, kui rakendub avarii- (üleujutus-)relee BPA. Samamoodi rakendub näiteks siibri ajami kinnikiilumise korral maksimaalvoolurelee PM2 kontakt ning relee PA2 lülitab sisse, kui siibri ajamile ajareleega PB2
3. ELEKTRIMOOTORITE KAITSE- JA LÜLITUSAPARATUUR Elektrimootori kaitse liigvoolu vastu peab tagama selle automaatse elektrivõrgust väljalülitamise liigkoormuse või lühise korral kui mootori mähiseid läbivad liiga suured voolud ja nad kuumenevad üle. Elektri- mootorile mõjub halvasti ka suur võrgupinge alanemine, sest sellega kaasneb ülekoormus ja kuumenemine, sageli ka mootori seiskumine. Eristatakse maksimaalvoolu- ja minimaalpingekaitset. Maksimaalvoolukaitse lülitab mootori välja liigvoolu korral, minimaalpingekaitse aga siis, kui elektrivõrgu pinge liiga palju langeb. Maksimaalvoolukaitse korral on käivitusaparaati (kaitselüliti, kontaktor- käiviti) maksimaalvoolu- ja termoreleed või sulavkaitsmed. Õige ekspluatatsiooni korral loetakse elektrimootori tööeaks 15 20 aastat. Kahjuks jõuavad sellise eani vaid üksikud mootorid. Ligikaudu 70% elektrimootorite riketest lõpeb mähiste läbipõlemisega
lõpplüliti Q1 või Q2 mootori jõuahela välja. 1.4. Elektrimootorite kaitse. Elektriajami mootor ja teised elektriajami elektrilised osad ja ahelad peavad olema kaitstud mitmesugustel põhjustel tekkivate kahjustuste ja nende edasise arenemise eest. Vajalikud kaitseseadmed lülitatakse nii elektriajami jõu- kui juhtimisahelatesse. Elektriajami põhilised kaitseviisid on kaitse lühise eest, maksimaalvoolukaitse, kaitse ülekoormuse eest, asünkroonmootori kaitse kahefaasilise töö eest, kaitse iseenesliku käivitumise eest, kaitse kommutatsioonilise ülepinge eest ja kaitse magnetvälja kadumise eest. Kaitse lühise eest ja maksimaalvoolukaitse kindlustavad lühisesse sattunud või liig- voolu tingimustes oleva elektriahela viivituseta väljalülitamise. Kaitseks lühise eest kasutatakse kas sulavkaitsmeid (joonis 1.17.a ja b) või elektromagnetilise vabastiga kaitselüliteid (joonis 1.17.c ja d)
annaabi.ee 
