kokkuhoiu võimalustest veisepidamises" (1938, nr.7), "Inimtööjõu küsimus Eesti põllumajanduses" (1937, nr.4), "Töö ratsionaliseerimise ja mehhaniseerimise võimalusi talus" (1938, nr.3), "Masinlüps" (1939, nr.7-9), "Töö ratsionaliseerimise ja mehhaniseerimise võimalustest puhaslaudas" (1939, nr.4), "Tööjõukokkuhoiu võimalusi viljaveol ja -peksmisel" (1939, nr.9), "Tulemusi ja kogemusi hollandi-friisikarja tõuaretusel Piistaojal" ("Agronoomia", 1940, nr.12) ja "Põhisöötade maksimaalsetest ja optimaalsetest määradest piimakarjale kõrgete lüpside puhul" ("Agronoomia", 1941, nr.3). Viimased kaks on ilmunud nõukogude korra algajal. Viimastest Th. Pooli Piistaoja aastatest on pärit järgmised tähelepanuväärsed mõtted: põllumajandusühistute traktorite ulatuslik kasutamine uudismaade ülesharimisel (söödabaasi laiendamisel); piimaveo korraldamine taludest riikliku autopargi abil, oskus teostada ratsionaalselt käsitsi- ja hobutööd, eriti
tuleb jahutuskiirusel 105 0C/s teras 1, ja 10 0C/s- teras 2. Vastavalt saame nomogrammist nende kriitilised diameetrid: terasele 1 16 ja 9mm jahutusel vees ja mineraalõlis ja terasele 2 60 ja 42 mm vastavalt. Need on maksimaalsed ristlõiget, kus karastamisel vees või õlis poolmartensiitstruktuur tekib detaili südamikus. Kriitiline diameeter D 50 kasutatakse juhul, kui detail töötab painde või väände koormustel, kus pinged muutuvad maksimaalsetest piinnal nullini tsentris (pehmed koormuse liigid). Surve- või tõmbekoormustel materjal töötab kogu ristlõigega (jäigad koormuse liigid), sellel korral tuleb kasutada läbikarastuvuse kriteerium D 95 , mis garanteerib ristlõige keskel 95 % martensiiti, katsed näitavad, et umbkaudselt D95 0,75D50. Kriitilise diameetri määramiseks nomogrammi joon. 13.7 abil vaja teada jahutuskiiruse jaotus otskarastusteimiku ristlõikes. See
oksüdeerumis- ja polümeriseerumisprotsessid, mille tulemusena tekivad laki- või vaigulaadsed tahked ained, mille eemaldamiseks on süsteemis ringluspumpade ees filtrid. Termoõlisüsteemides kasutatavad soojuskandjad – termoõlid – on spetsiaalse koostise ja töötlemise teel valmistatud vedelikud. Tuleohu vältimiseks on kõrgetemperatuuriliste soojussüsteemide termoõlid kõrge leektäpiga, nende isesüttimistemperatuur ja koksistumistemperatuur on oluliselt kõrgemad maksimaalsetest töötemperatuuridest. Õli ülekuumenemise vältimiseks sissekütmisel ja vajaliku intensiivsusega õliringluse tagamiseks on termoõlide tähtis omadus madal viskoossus kogu töötemperatuuride vahemikus. 17 Käesoleval ajal kasutatakse termoõlisid soojuskandjatena laias kasutusvaldkondade ja töötemperatuuride vahemikus – 900C...+2000C, kuni kõrgtempera-tuuriliste soojussüsteemideni + 40...+340 oC). VI – 8 Kahekontuurilised katlad.
annaabi.ee 
