Eneseanalüüs: Mina õppijana
Olen olnud mitmeid kordi
põhjapaneva küsimuse ees, kas ma olen ikka nii võimekas, et kõrgharidus omandada. On
tekkinud ka käegalöömise mõtteid. Seda eriti siis, kui vaatamata pingutustele ei ole ma ise ega
ka õppejõud minuga rahul. Halvustav ja negatiivne kriitika, vahel ka põhjendamatult karm, ei
ole minu puhul edasiviivaks jõuks. Pigem siiski vastupidi. Mina, täiskasvanud õppijana annan
endast tavaliselt parima, püüan teha kõik maksimaalseselt hästi ning korralikult.On väga
kahju,kui vaatamata pingutustele õppejõul vastupidine mulje jääb. Tagasilööke võib tulla ka
mujalt. Tööl ei pruugita alati mõista, miks ei saa jätta paari koolipäeva vahele või miks mitte
jääda tööle ületunde tegema, kui on kiired ajad. Pere on enamasti toetav ja abistav vaatamata
sellele, et kool asub kodust kaugel ja igapäevane sõitmine on küllaltki kulukas.