Raha
rahana soola, Nigeerias jalaraudu jne. Isegi inimesed on olnud kasutusel. Vanal Iirimaal olid
selleks tütarlapsed, orjad. Inimesed vahetasid kõikvõimalikke kaupu ning raha tekkele aitas
kaasa asjaolu, et vahetatavate kaupade väärtused läksid vastuollu. Sest varem või hiljem said
inimesed aru, et ühe vaadi eest kaks kirvest või väikese pärli eest suur härg ei ole just kõige
otstarbekam vahetus. Tekkis vajadus kindla maksevaheni järele. Esialgu hakati kõige laiemalt
rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle
kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega münte. Raha
vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid
sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade
tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas 11. sajandil eKr, Euroopas 17.