Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]
peab elama, ussi peab tapma; Kirik keset küla; Vorst vorsti vastu; Kanadega magama, sigadega
üles
· Mitmesugused "tema"-imperatiivid: Olgu isa sikk või ema kits, kui aga ise mees olen; Jumal
hoia mind sõbra eest, vaenlase eest ma hoian ennast ise; Kingsepp jäägu oma liistude juurde;
Igaüks pühkigu oma ukseesist; Kui on läinud trumm, siis mingu ka pulgad; Kes on pandud orjama,
see orjaku hea meelega; Möldri matt ja kõrtsi mõõt olgu maksetud; Hull võib olla õlle tegija, aga
tark olgu linnase tegija
· Lihtlause- ja võrratusvormilised "sina"-imperatiivid: Anna aega atra seada; Ära hõiska enne
õhtut; Parem võta sammu pealt kopik kui versta pealt rubla
· "Sina"-imperatiivse alguse ja indikatiivse jätkuga (...sest..., ...siis saad..., ...muidu juhtub...
vms.) laused: Võta naene naabritalust, teda tunned käsist-jalust; Ära usu ilma, ilm ajab puru silma;