Nendeks on finants-, pangajärelevalve, makse- ja arenduskomitee. Eesti kroon võeti kasutusele 20. juunil 1992. aastal, millest sai täiesti iseseisev valuuta. Rahatärtede esiküljel kujutatakse kuulsat isikut ja tagaküljel eestlastele tähtsat sümbolit või paika, kasutusel on ka mündid. 3. Eesti Panga ja krooni ajaloost Eesti Panga asutas Eesti Ajutine Valitsus 24. veebruaril 1919. aastal. Eesti Panga põhikirjalised ülesanded oli rahaliikumise ja makseringluse korraldamine nii sise- kui välismaal ning vaba rahakapitali kasulik paigutamine. Alates 1928. aastast oli Eesti Pangal ainuõigus emiteerida pangatähti. Eesti Panga esimene president oli Mihkel Pung, asepresident E. Aule ja direktor J. Sihver. Kokku on Eesti Pangal olnud 7 presidenti ja praegu ametisolev Vahur Kraft on kaheksas. Kuni 1928. aastani oli käibelolev valuuta Eesti mark, mis oma väärtuselt pidi olema pariteetsetel alustel kuldfrangiga (1 mark = 0,29032 g kulda). Piisava
EESTI PANGA AJALUGU 4.1 1919-1924 Eesti Panga loomine, tegutsemine riigipangana Eesti Pank asutati Eesti Ajutise Valitsuse 24. veebruaril 1919. a. otsusega, millega kinnitati ka panga põhikiri. Eesti Panga põhikirjalisteks ülesanneteks oli rahaliikumise ja makseringluse korraldamine nii sise- kui välismaal ning vaba rahakapitali kasulik paigutamine. Pank omas ka ainuõigust pangatähti välja anda.[4] Eesti Panga käivitamiseks moodustati 1919. a. märtsis kolmeliikmeline komisjon koosseisus: E. Aule, M. Pung ja J. Sihver. Eesti Panga esimeseks presidendiks sai1919. a.märtsis Mihkel Pung. [4] Valitsus assigneeris loodava keskpanga esialgseks põhikapitaliks 10 mln. marka riigikassa
annaabi.ee 
