LÄÄNERINDEL MUUTUSETA Erich Maria Remarque
Nad jätsid
jumalaga ja Pauli rongini oli veel paar tundi aega. Kui ta lõpuks rongile sai ja tükk
aega sõitnud oli muutusid jaamade nimed tuttavaks.
Ta läks rongi pealt maha ja kõndis koju. Õde tegi kodus ta lemmik kartulikotlette.
Paul läks ema tuppa, kes lamas voodis. Nad polnud oma peres kunagi olnud üksteise
vastu õrnad, see polnud vaestele inimestele kombeks. Paul tõi oma ranitsa ja ladus
sealt välja kera eedami juustu, kaks sõdurileiba, kolmveerand naela võid, kaks
maksavorstikonservi, nael rasva ja kotikese riisi. Emal ja õel olid toiduga üsna halvad
lood. Erna viis toidu kööki ja küsis Paulilt kas seal oli väga ränk. Paul rääkis talle asja
palju paremas valguses, kui ta tegelikult läbi oli elanud. Ta ei tahtnud ema veelgi
rohkem muretsema panna. Paul sai õelt teada, et ta emal on jälle vähk.
Paul läks piirkonna komandantuuri, et ennast registreerida. Tänaval kohtas ta majorit.
Major oli Pauli peale vihane.