Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"maksasammaldest" - 3 õppematerjali

maksasammaldest on enam levinud helvik.
Sammaltaimed
2
doc

Sammaltaimed

Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt või eostega. Sammaltaimed paljunevad peamiselt eostega. Eosest areneb uus taim, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb taime tipmises osas eoskupar, milles moodustuvad eosed. Eosed levivad tuulega ja idanevad soodsates tingimustes. Samblad võivad paljuneda ka vegetatiivselt. Eesti Eesti loodust ilmestavad peamiselt lehtsamblad. Neist rabadele on iseloomulikud turbasamblad. Maksasammaldest on enam levinud helvik. Enimohustatatud sammaltaimi on Eestis 29, mis moodustab 15 % kõigist ohustatud sammaltaimede liikidest (199) ja 5,5 % kõigist Eestis teadaolevatest sammaldest (525 liiki) (Nele Ingerpuu, 1998).

Bioloogia → Bioloogia
33 allalaadimist
Mükoriisa
6
doc

Mükoriisa

lihtsa ehituse: mütseel mullas ja juurtes, sellel tekkivad mittesugulise paljunemise eosed, juuresisesed struktuurid; samas on taimed tohutult lahknenud. Arbuskulaarne mükoriisa pole palja silmaga nähtav. Et näha juuresiseseid struktuure, tuleb juur värvida kemikaalidega ning vaadelda seda siis mikroskoobi abil. Arbuskulaarset mükoriisat leidub peaaegu kõigil maismaataimedel, alates maksasammaldest, ja enamikus maismaaökosüsteemides, samuti mõnedel veetaimedel. See mükoriisatüüp valitseb liigirikastes niidukooslustes ja vihmametsades, mõjutades taimeliikide ohtrussuhteid, seega koosluste mitmekesisust. Mükoriisa teised vormid Mükoriisa teised vormid. "Lähiminevikus", viimase 50 miljoni aasta jooksul on tekkinud mitmesuguseid mükoriisavorme, kus

Bioloogia → Bioloogia
17 allalaadimist
Eesti taimestik
34
pdf

Eesti taimestik

Nad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Et sammaltaimed on tundlikud õhu saastatuse suhtes, siis ei suuda nad kasvada tugevasti saastunud õhuga piirkondades. Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Neist Eestis kasvab ligikaudu 530 liiki, milledest enamik (umbes 400 liiki) on lehtsamblad. Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest. Eesti loodust ilmestavad peamiselt lehtsamblad. Neist rabadele on iseloomulikud turbasamblad. Maksasammaldest on enam levinud helvik. Sageli moodustavad sammaltaimed maapinnal lausalise katte. Samblavaip takistab vihma- ja lumesulamisvee kiiret äravoolu ja püsib seetõttu kaua niiskena. Tihe samblakiht on koduks paljudele väikestele putukatele ja ämblikele. Osaliselt kõdunenud turbasammaldest moodustub turvas, mida kasutatakse tööstuses ja põllumajanduses. [Sammaltaimed] 10 Sõnajalgtaimed Sõnajalgtaimedel on tõelised lehed, varred ja juured, paljudel esineb risoom. Sõnajalgtaimedel

Loodus → Eesti taimestik ja loomastik
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun