Siseehituslikult koosneb maks sagarikkudest ja sagarikud omakorda maksarakkudest, mille vahel hargnevad maksaarteri ja värativeeni harud. Värativeen toob maksa toitainete-, võõrkehade- ja toksiiniderikka vere, mis pärineb põrnast, kõhunäärmest ja seedekulglast. Maksaarteri kaudu saab maks hapnikurikast verd. Kõrghetkel hoiab maks endas 10% kehas olevast verest ning pumpab endast läbi umbes 1.5 liitrit minutis. Maksasagarike sisemuses moodustub sekretoorne sapikapilaaride võrgustik. Talitlus Maksa läbib intensiivne vereringe ja kõik sooltest verre imenduvad toitained (rasvad, valgud, glükoos, mineraalid, vitamiinid) juhitakse kõigepealt maksa. Eesmärgiks on toitained muuta organismi rakkudele omastatavaks. Üleliigsed süsivesinikud ja valgud muudetakse maksas rasvhapeteks ja triglütseriidideks, mis ladustatakse rasvkudedesse, et vajadusel energiallikana hiljem kasutada.
Riskifaktorid: Helicobacter pylori Emotsionaalne stress Liigne kohvi joomine tühja kõhuga Kahjulikud harjumused: suitsetamine, alkoholiga liialdamine Ebaregulaarne toitumine Ravimid: mittesteroidsed põletikuvastased preparaadid, glükokortikosteroidid Geneetiline eelsoodumus 0-veregrupp Mis on ja miks tekib maksatirroos? Maksatsirroos on pöördumatu krooniline progresseeruv maksahaigus, mille puhul vohab sidekude maksasagarike vahel ja sees ning kaob maksa sagarikuline ehitus. Vastava piirkonna maksarakud saavad vähem verd ja tekib isheemia ning nekroos. Etioloogia: Maksatsirroos on mitmesuguste maksahaiguste hilistagajärg. Alkohol on sagedasim põhjus Euroopas ja USA-s, haigus tekib 10-30%-l alkohoolikutest. Naised on tundlikumad kui mehed. Kui alkoholi kogused on suured, siis maksas tekib maksa steatoos. Maks muutub kollaseks, sest sinna ladestub rasva.
annaabi.ee 
