Okasnahksed
jalgadesse. Mitmesaja jalakese koostöö tulemusena liigub meritäht aeglaselt edasi.
Meritähed liiguvad keskmiselt 5-8 cm minutis.
Toitumine.
Meritäht toitub väikestest merepõhjas elavatest loomadest. Kuna ta on aeglane, siis
ründab ta neid loomi, kes ei suuda kiiresti liikuda. Tema toiduks on limused,
väikesed ussid, korallid jt. Merepõhja loomad. Meritähe suu asub keha alumisel
poolel. Suu on väike, sooltoru lühike ja lai. Osa toitu seeditakse kiirtes paiknevates
maksasagarates. Pärak avaneb selja keskel. Väiksemad loomad neelab meritäht
tervikuna, suuremate toimetulemiseks sopistab ta mao läbi suuava välja ja
ümbritseb selle toiduga. Seega toimub suurema saaklooma seedimine küll maos,
kuid väljaspool keha.
Paljunemine.
Järglaste soetamiseks eritavad meritähed muna-ja seemnerakke vette. Seal toimub
viljastamine. Munast areneb ujuv vastne, mis erineb kujult täiskasvanust
meritähest. Vastne kasvab, teeb läbi moonde ja laskub merepõhja.
annaabi.ee 
