"maksajuhakesed" - 1 õppematerjal

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Maks on peaaegu täielikult kaetud kõhukelmega; sellist asendit nimetatakse intraperitoneaalseks. Maks on inimese suurim nääre, selle mass on 1–1,5 kilo. Hapnikurikast verd viib maksa samanimeline arter, maksaarter (arteria hepatica). Värativeen: → ptk „Südame-vereringesüsteem“. Joonis 3.25. Maks koos sapipõiega Maksa struktuuriüksuseks on sagarikud (lobuli), mis koosnevad peamiselt maksarakkudest. Värativeen ja maksaarter viivad maksa verd ning väikesed maksajuhakesed viivad maksast välja maksarakkudes valmistatud sappi, mis on vajalik rasvade seedimiseks. Maks muudab kahjutuks sooles valkude roiskumisel ja keha rakkudes valkude ainevahetuse käigus tekkiva ammoniaagi, mis muudetakse kusiaineks (karbamiid) ja viiakse uriiniga kehast välja. Karbamiidi sünteesimine on palju energiat nõudev keemiline reaktsioon, mille käigus vabaneb soojus. Maks on seega üks nendest elunditest, mis aitavad säilitada kehatemperatuuri. 80