Uurimistöö - Diabeet
vahel on kindel seos. Mida halvemini on diabeet kompenseeritud (pikka aega püsiv kõrge veresuhkru
tase), seda suurem on tõesäosus, et teil tekivad tüsistused.
Diabeeditüsistused jagunevad kahte suurde rühma: väikesi veresooni kahjustavad
(mikrovaskulaarsed) ja suuri veresooni kahjustavad (makrovaskulaarsed) tüsistused.
Mikrovaskulaarseteks tüsistusteks on: retinopaatia (silma veresoonte kahjustused), nefropaatia (neeru
veresoonte kahjustused) ja neuropaatia (närvide kahjustused). Makrovaskulaarseteks tüsistusteks on:
südameveresoonte kahjustused (infarkt), ajuveresoonte kahjustused (insult) ja perifeersete
veresoonte kahjustused (halb verevarustus, nt jalgades).
11.1 Silmakahjustused (diabeetiline retinopaatia)
Et inimene näeks, peab silmapõhja võrkkestani jõudma valguskiir. Kiired moodustavad kujutise, see
kandub nägemisnärvirakkude kaudu ajju. Võrkkesta keskosas asub kollatähn ehk maakula. See on
terava nägemise piirkond, mis võimaldab meil näha ja lugeda.
annaabi.ee 
