Podagra
vastab kohanemisreaktsioonidega kusihappe suurenenud eritumisega neerude kaudu ja
uraatide ladestumisega kudedesse. Uraadid on halvasti lahustuvad ja kristalliseruvad ka
kusihappe taseme väikese tõusu korral. (Reumatoloogia, 2000)
Patoloogilis-anatoomilised muutused on tingitud eeskätt uraatide ladestumisest kudedesse.
See toimub esmajoones liigestes, kõõlustes, kõõlusetuppedes, nahas ja neerudes ning kutsub
esile mitmesuguseid muutusi. Põhielementideks on mikro- ja makrotoofuste teke. Toofused
on ümarad moodustised erinevates suurustes, mis sisaldavad uraatnaatriumi. Hüperurikeemia
puhul on samuti kõrgenenud kusihappesisaldus sünoviaalvedelikus, liigeskõhres ja kõõlustes,
kuhu kusihape ladestub nõeljate kristallidena. (Reumatoloogia, 2000)
Podagra areng ja kliiniline pilt.
Podagra arengu eristatakse premorbiitset perioodi, ägedat intermiteeruvat ja kroonilist
podagrat. (Reumatoloogia, 2000)