Eesti sotsiolektide seisund
ja millistes tingimustes nad seda kasutavad. On uuritud ainult mõningaid variaableid ja
nende piirid tavaliselt ei kattu. Seega: sotsiolektid pole sirgete piiridega nähtused vaid
moodustavad kontiinuumi, eriti kui võtta arvesse mitmeid variaableid;
- kõrgem klass kaldub kasutama enam normikeelt ja normihääldust;
- selge piir on ikkagi töölisklassi ja keskklassi vahel, erinevused nende sees on pisikesed;
- sotsiolingvistilised variaablid on tundlikud mitte ainult makrosotsiaalsete omaduste
suhtes nagu sugu või klass, vaid ka mikroomaduste suhtes (sotsiaalne võrgustik). Oluline
on, mil määral inimene kuulub teatud sotsiaalsesse võrgustikku või gruppi;
- sotsiaalne varieerumine on tihedas korrelatsioonis stiililise varieerumisega: kui
lingvistiline variaabel omab klassilist erinevust, siis kõrgemate klasside kasutatud variant
omab kõrgemat staatust või prestiizi. Selle tulemusel püüavad kõik kihid situatsioonides,