Haistmine, maitsmine ja kompimine
Oletatavasti põhineb haistmine
haistmiselundile sattunud molekulide füüsikalisel toimel. Eriti tugev lõhn on aineil,
2
mis tekivad kas organismi ainevahetuses või orgaanilise aine
lagunedes. Haistmismeel on väga tundlik ja
eristamisvõimeline, loomaliigiti ja isenditi on suuri erinevusi.
Kestva ärritusega kohanetakse kiiresti (adaptsioon). Eriti hea
haistmisvõimega loomade ehk makrosmaatikute (näiteks
koera) haistmine on tuhandeid kordi teravam kui
mikrosmaatikute (sealhulgas inimese) haistmine.
Haistmiselund e. lõhnade vastuvõtmise elund on nina.
Nina on inimese ja selgroogsete loomade ülemiste
hingamiselundite algusosa, mis väljas poole avaneb
ninasõõrmete ja sissepoole neelu, tagasõõrmete e. koaanide
kaudu.
Inimese nina koosneb luulise ja kõhrelise toesega välisninast ning näokoljus
annaabi.ee 
