(mikromaailmas üha väiksemate mõõtmeteni). Kust läheb piir mikro-, makro- ja megamaailmade vahelt? Kõikide piiride tõmbamine on veidi suhteline tegevus. (Küsi endalt, mis on sinu jaoks väike ja mis on suur ja sa saad aru, et vastus sõltub sellest, millega sa midagi võrdled.) Siiani on kombeks mikro- ja makromaailma piirina käsitleda mõõtmeid suurusjärgus 10 astmel miinus 8. Sellest väiksemaid objekte tavamikroskoop enam jälgida ei võimalda. Makromaailmana võib käsitleda seda ruumi osa, mis ulatub kaugemale meie Päikesesüsteemist. Selliste kauguste mõõtmisel kasutatakse astronoomias ühikuna valgusaastaid ja parsekeid. Valgusaasta on vahemaa, millelt valgus tuleb meieni 1 aasta jooksul. Parsek on aga vahemaa, millelt vaadatuna paistaks Maa orbiidi pooltelg nurga 1΄΄ (loe üks kaare sekund) all. 1pc=3,26ly≈3·10¹³km Millised füüsika teadmised on sinu nähtavushorisonti nihutanud?
(mikromaailmas üha väiksemate mõõtmeteni). ● Kust läheb piir mikro-, makro- ja megamaailmade vahelt? Kõikide piiride tõmbamine on veidi suhteline tegevus. (Küsi endalt, mis on sinu jaoks väike ja mis on suur ja sa saad aru, et vastus sõltub sellest, millega sa midagi võrdled.) Siiani on kombeks mikro- ja makromaailma piirina käsitleda mõõtmeid suurusjärgus 10 astmel miinus 8. Sellest väiksemaid objekte tavamikroskoop enam jälgida ei võimalda. Makromaailmana võib käsitleda seda ruumi osa, mis ulatub kaugemale meie Päikesesüsteemist. Selliste kauguste mõõtmisel kasutatakse astronoomias ühikuna valgusaastaid ja parsekeid. Valgusaasta on vahemaa, millelt valgus tuleb meieni 1 aasta jooksul. Parsek on aga vahemaa, millelt vaadatuna paistaks Maa orbiidi pooltelg nurga 1΄΄ (loe üks kaare sekund) all. 1pc=3,26ly≈3·10¹³km ● Millised füüsika teadmised on sinu nähtavushorisonti nihutanud?
annaabi.ee 
