• Materjali püsivuse ja külmakindluse seisukohalt on eriti tähtis, et materjal ei omaks suurt lahtist poorsust. Seega eristatakse kinnist ja lahtist poorsust. • Soojusisolatsiooni seisukohalt on paremad materjalid, mille kinnine poorsus on suur. • Pooride suuruse järgi jaotatakse: 1) Juhuslikud poorid 1-10mm 2) õhupoorid e. õõned >10m 3) kapillaarid sealjuures: ▪ makrokapillaarid >0,1 m toimub vee liikumine poorides; ▪ keskmised kapillaarid 0,02…0,1 m (vee liikumine poorides kapillaarjõudude mõjul) ▪ mikropoorid 0,001-0,02 m. (geeli-, adsorptsioonvesi, kristallide vaheline vesi ei liigu tavalisel temperatuuril) • Pooride jaotust suuruse järgi saab määrata mitmel meetodil, millest kaasajal levinumad: ▪ lämmastik – poromeetria ▪ elavhõbe – poromeetria
1. Poorsust jaotatakse kinniseks ja lahtiseks: ·Lahtine poorsus on seega materjali seesolev pooride võrgustik, mis on seotud väliskeskkonnaga. · Kinnine poorsus on materjali sees olevate pooride ruumala, mis ei ole omavahel ega väliskeskkonnaga ühendatud 2. Poorsust jaotatakse ka pooride suuruse järgi: Juhuslikud õõned läbimõõduga 1-10mm Õhupoorid läbimõõduga >10m -1mm; Kapillaarides toimub vee liikumine kapillaarjõudude toimel, läbimõõt 10-1000 nm · Makrokapillaarid >0,1m;· Keskmised kapillarid 0,02-0,1m (vee liikumine poorides kapillaarjõudude mõjul) · Mikropoorid (geeli-, adsorbtsioonvesi, kristallide vahelised poorid 1.5.3.5.Veeimavus. Water absorbtsion Veeimavus (w); on kapillaarjõudude toimel materjalisse imendunud vee hulk., sinna hulka ei loeta keemiliselt ühenditesse seotud vett. Kasutatakse ka mõistet veeimenduvuskiirus ( ka vee imenduvuskiirus) - näitab vee hulka
annaabi.ee 
