glükokortikosteroide, rauapreparaate, foolhappe preparaate. Erütrotsüütide suspensiooni ülekanne on lubatud ainult elulistel näidustustel ja range bioloogilise kontrolli tingimustes. Plasmaatilise hüperviskoossuse sündroom Haigused, mis hõlmavad ebanormaalsete valkude suurenenud hulka plasmas või seerumis. Paraproteiini haigused Grupp pahaloomulisi haiguseid, mis hõlmavad plasmatsütoosi, Waldenströmi makroglobulineemiat ja mõningatel juhtudel lümfoproliferatiivseid häireid nagu lümfotsüütiline leukeemia ja non-Hodgkini lümfoomi. Plasmas esinevad ebanormaalsed immunoglobuliini molekulid e. paraproteiinid. Neid sekreteerivad pahaloomulised kontrollimatud B-lümfotsüütide kloonid. Erinevalt tavalistest immunoglobuliinidest esinevad need plasmas suures konsentratsioonis ja omavad ainult ühte kerget ahelat (kappa või labda)
takse antud ravijuhises ka nende seisundite diagnostilisi kriteeriume, ravi ja jälgimis- taktikat. 4. Diagnostilised kriteeriumid, uuringud 4.1. Ebaselge tähendusega monoklonaalne gammopaatia (MGUS) Ebaselge tähendusega monoklonaalne gammopaatia (monoclonal gammopathy of unknown significance) – monoklonaalse valgu (M-komponendi) esinemine pat- siendil, kellel ei saa diagnoosida hulgimüeloomi, makroglobulineemiat, amüloidoosi või lümfoproliferatiivset haigust Monoklonaalsete gammopaatiate sagedus tõuseb seoses eaga: >25 aastastel 1%-l, >70 aastastel 3%-l, >80 aastastel 10%-l, >90 aastastel 14%-l Ravi ei vaja; patsiente jälgitakse esialgu 3 kuulise vahega, et kindlaks teha, kas M- -5- komponent püsib stabiilsel tasemel; kui selle suurenemist ei esine, kontroll 6-12 kuu järel
annaabi.ee 
