Ökosüsteem
veekogudes ajal, mil veel ei olnud maismaataimi (ega üldse kõrgemaid taimi). Samal ajal täitsid nad
ka tähtsat ülesannet - varustasid Maa atmosfääri hapnikuga, luues sobiliku keskkonna paljude
hilisemate organismide jaoks.
Vetikatest on järele jäänud tohutud ladestud kivistunud ainet, kuid üsna vähe määratavaid fossiile.
Kivististena on säilunud põhiliselt lubi - ja ränivetikad - need on vetikad, mille rakukesta muudab
vastupidavaks lubi- või räniaines. Lisaks lubivetikatest makrofossiilidele võib kivististena leida
vetikate spoore ja tsüste.
Hõimkond rohevetikad Chlorophyta on vetikate seas liigirikkamaid. Eesti aluspõhja settekivimites
leidub põhiliselt männas-põisvetikate kivistisi. Nendega sarnanevad tänapäevased vetikad asustavad
troopilisi ja lähistroopilisi meresid ning arvatavasti samalaadsetes tingimustes kasvasid vetikad ka
oma õitseajal Paleo- ja Mesosoikumis.
Vetikate iseloomulik värvus lubifossiilides ei säilu
annaabi.ee 
