Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"maketilt" - 3 õppematerjali

Skeemitehnika labor 3 aruanne
6
doc

Skeemitehnika labor 3 aruanne

RB2 54,8k 54k 56k RB1 131,4 131,4k 130k C 33nF 33nF 33nF L 250uH 250uH 250uH CK 7,5572nF 7,6nF 10nF CE 106,103nF 107nF 0,1uF RE 2k 2k 2k E 10V 10V Ik0 1mA 1mA R0e 3k 3k UE0 2V 2V RK 510 510 510 f 60kHz 60kHz Rsig 120 120 5. Mudeli amplituud-sageduskarakteristik joonisena. Joonis 2. Mudeli sageduskarakteristik. 6. Maketilt mõõdetud võimendi resonantssagedus f0. Võrrelda tulemust mudelil leitud väärtusega. Vajadusel selgitada erinevuse põhjuseid. Mõõta pingevõimendus ku0 resonantssagedusel. Esitada saadud tulemused aruandes. Resonantssagedus mudelil f0=54.1808KHz Resonantssagedus maketil f0=58kHz Erinevuse põhjuseks on see, et maketile ei leidunud sama väärtusega elemente, mis mudelil paika sai pandud. Vastavad elemendid said valitud suhteliselt ligilähedased mudeli omadele

Informaatika → Raadiosageduslik skeemitehnika
26 allalaadimist
Skeemitehnika 3 labori aruanne - Resonantsvõimendi
4
docx

Skeemitehnika 3.labori aruanne - Resonantsvõimendi

µH 5. Leiame võimendi pingevõimendusteguri ,4 6. Punktides 6, 7, 8 ja 9 mõõdetud väärtused tabelis. Punkt 6 vastab skeem, kus pingejagur on ühendatud võimendi ette. Punkt 7 vastab skeem, kus on koormustakisti ühendatud resonantsvõimendi väljundisse. Punktis 8 tehtud mõõtmised skeemile, kus võnkering on ühendatud võimendiga harundi kaudu. Punktis 9, aga koormustakisti ühendamisel harundiga võimendi väljundisse. Kuna väljundpinged jäid maketilt mõõtmata, on need mõõdetud LTSpice kaudu ning ei pruugi päris vastavad olla. Tabel 1. Hüveteguri ja pingvõimendusteguri mõõtmine Punkt 6. punkt 7. punkt 8. punkt 9. punkt fa 59,08 54,00 57,91 55,55 fü 61,06 61,78 59,96 60,99 B 1,98 7,75 2,05 5,37

Informaatika → Skeemitehnika
26 allalaadimist
Tallinna ajalugu
32
doc

Tallinna ajalugu

põhiliselt klassistsistlikus stiilis ja mille kõrgus ei ulatu üle 2-3 korruse. Paljude hoonete keldrid ja osa müüre on aga palju vanemad, ulatudes tagasi 13-17. sajandisse. Toompea krundid on üldiselt suuremad kui all-linna omad, sisaldades sageli avaraid hoove. Keskajal oli Toompea võrreldes all- linnaga asustatud võrdlemisi hõredalt ja hoonestatud põhiliselt ühe- ja kahekorruseliste hoonetega, nagu seda võib näha Erik Dahlbergi valmistatud 1683. aasta maketilt. Ka tänapäeval annavad seal tooni põhiliselt ühe- ja kahekorruselised hooned, sekka ka mõni kolmekorruseline. Toompea keskaegset ilmet on kõige rohkem kahjustanud 1894-1900 Lossi platsile ehitatud neovene stiilis Aleksander Nevski õigeusu katedraal. Mainitud hoone ehitati sinna venestamise kõrgajal ning on Toompeale arhitektuurselt täiesti võõras. Samuti rikkus ta ka Lossi platsi kui keskaegse

Ajalugu → Ajalugu
148 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun