Gooti stiil, bütsantsi kunst
a.).
Bütsantsi kunst on osa varakristlikust kunstist. Bütsantsi kunstis ühendatakse kreeka ja
rooma hilisantiigi ideed orientalistlike vormidega. Tsimene õtseaeg on Büsantsis keisar
Justinianuse valitsusajal (526-565).
Peamiseks ehitisteks on Hagia Sophia kuppelbasiilika Konstsntinoopolis ja oktogonaalne
San Vitale tsentraalehtis Ravennas. Just Ravennas on säilinud varaseid mosaiike.
Ajavahemikus 726-853 toimunud pilditülile (ikonoklasm) järgneb Makedoonija
dünastija büsantsi kunsti teine kõrgperiod, mis kestab kuni 13.saj-ani (Makedoonija
renessanss). Arhitektuuris valitseb tollal ristkuppelkiriku tüüp. Kuulsamad selle perioodi
mosaiigid paiknevad Veneetsia Santa Fosca kirikus.
Kolmas büsatntsi kunsti kõrgaeg on aa.1261-1453. Ristkuppelkirikute kõrval
ehitatakse nüüid väheldasi püstijad ümbriskäiguga tsentraalikirikud. Mosaiikude, ikoonide
ja freskode käsituslaadis ilmneb suurem maalilisuse ja ruumilisuse taotlus; figuure
annaabi.ee 
