Apostel Pauluse elu ja tegevus
liitumiseks ei olnud rahalisi piiranguid ega polnud olulised ka filosoofilised teadmised.
Sellegipoolest moodustasid ristiusku inimesed vaevalt 1% kogu Rooma riigi rahvastikust. 2.
ja 3. sajandil see arv aga oluliselt kasvas.
Esimese reisi tegi Paulus Küprosele ja teel läbi Galaatia püüdis jutlustada ka juutidele,
kuid need olid tema suhtes tõrjuvad. Ka kristlikud juudid Jeruusalemmas, eriti Peetrus, ei
nõustunud Paulusega.
Teist misjonireisi alustas Paulus Kreekast Makedoodiast, kuhu juhatas teda unenägu.
Sellega toodi Uus Testament esmakordselt Euroopasse. Unes nägi ta ühte meest teda sinna
kutsuvat ja abi paluvat (Ap 16:9). Ta arvas, et Issand on kutsunud neid sinna evangeeliumi
kuulutama. Seal aga heideti ta segaduste tekitamise eest vangi, kuid samal ööl toimunud
maavärin avas kõik vangla uksed ja ahelad. Seal edasi viis ta tee Ateenasse, kust Paulus leidis
altari, mis oli pühendatud ,,tundmatule jumalale" (Ap 17:23) ning veetis seejärel poolteist
annaabi.ee 
