ja kaljune. Seal tegeletakse vähem põllumajanduse ja tööstusega ning inimesed on vaesemad. Sitsiila ja Sardiinia, kaks suurimat Vahemere saart, kuuluvad Itaaliale. Pealinn Rooma paikneb riigi keskosas. See on Itaalia demokraatliku valitsuse ja ka katoliku kiriku peakorteri Vatikani asupaik. Itaalia talunikud kasvatavad vilja peaaegu kogu riigi 58miljonilise rahvastiku toitmiseks. Värskeid ja töödeldud toiduained ka imporditakse. Itaalia on tuntud oliivide, veinide, tomatite, makarontoodete, juustu ja puuviljade ning lihatoodetest salaamivorsti ja singi poolest. Palju kasvatatakse teravilja- eriti nisu, vähem riisi- ning kartulit ja päevalille. Peaaegu kolmandik itaallasi elab maal. Vana meresadan Veneetsia on maailma kaunemaid linnu. Nagu mitmes teiseski Itaalia linnas, on ka seal palju imepäraseid vanu ehitisi. Veneetsia rajati madalas merelahes asuvale väikeste saarte rühmale. Tõusuvesi ujutab lahe kaldaid üle kogu aasta vältel.
Nisugluteen on nisu liimvalgud. Eraldatakse nisust, mille tulemusel saadakse gluteenivaba nisujahu. Viimast soovitatakse teatud haigetele, kes ei suuda omastada nisugluteeni. 9. JAHUTOOTED 9.1. Makarontooted Makarontooted on erikujuliselt vormitud ja kuivatatud nisutaignast tooted, haarates nii makarone (torukujulisi) kui ka teisi analoogilisi. Pastaks võib makarontooteid nimetada ainult tingimusel, et need on valmistatud durumnisujahust. Peale eelpoolnimetatu kasutatakse makarontoodete valmistamisel veel pehmest nisust jahu, teisi jahusid, vett, munasaadusi, piima ja piimapulbrit, puu- ja köögivilja lisandit, vitamiine ja mineraalaineid, värvaineid, täidisena liha- ja kalasaadusi jt. Liigid. Torukujulised makaronid, sarvekesed, torukesed, suled, niidikujulised niitnuudlid, spagetid (pikad nuudlid), lindikujulised lintnuudlid, laastud, muukujulised spiraalid, teokarbid, rattad, riis, ruudud, ringid, plaadid, karbid,