Nende suurem võimalus liikuda lubas neil paremini hakkama saada mandriliustikes. Seevastu pruunkarud said liikuma hakata alles sulaperioodil. Viimane jääaeg lõpes umbes 10 000 aastat tagasi. Loomastikugeograafia piirkondade kaupa Atlandi ookean Kirde-Atlandi ookeani võib jagada kaheks suuremaks piirkonnaks - Briti saartest Biskaia laheni ning Põhja-Euroopa mered (k.a ka Põhjameri ja Läänemeri). Veel võib eraldi piirkonnana vaadelda ala Makaroneesia saarte ääres. Põhjameri on koduks ligi 230 kalaliigile. Tursk, lest, merikeel, heeringas ja kilu on peamised kalastajate lemmikud. Kuna Põhjamere erinevates piirkondades ning erinevates sügavustes on soolsus, temperatuur ja vee liikumise kiirus, elavad mõned kalaliigid vaid neile sobilike tingimustega piirkonnas (näiteks sinine meriahven). Põhjamere rannikukallas on elupaigaks kümnetele linnuliikidele. Nad elavad seal kas alaliselt või teevad rändlinnud siin igal aastal
Selle järgi hinnatakse ala suhtelist väärtust riiklikul tasandil, ala tähtsust rändetee osana või riigipiire ületava ala osana, ala kogupindala, direktiivi lisades esinevate elupaigatüüpide ja liikide kooseksisteerimist alal ja ala väärtust tema unikaalsuse pärast biogeograafilises regioonis või kogu EL territooriumil. SCI-de väljavalimiseks korraldatakse töökoosolekuid biogeograafiliste regioonide (atlantiline, alpiinne, boreaalne, kontinentaalne, makaroneesia, vahemereline) kaupa. Lõplikult väljavalitud SCI-de nimekiri saadetakse Euroopa Komisjoni kaudu kinnitamiseks elupaikade komiteele. Alad, mis on välja valitud riiklikes nimekirjades kui esmatähtsate liikide või elupaigatüüpide leidumiskohad, valitakse automaatselt SCI.deks (v.a. kui nende esmatähtsate alade kogupindala ületab 5% riigi pindalast). Euroopa Komisjon võib erandkorras teha ettepanekuid alade lisamiseks SCI-de nimekirja,
annaabi.ee 
