Sissejuhatus vene kirjanduslukku II
Makar austab hirearhiat ja tal tekib kindrali jutul
meeltesegadus. D leiab, et sots-utopistide retsept on vale kui rikkad annavad osa oma varast
ära vaestele, siis ei muutu midagi. Hävitada tuleks hoopis ebavõrdsus. See on see, mis keelab
Makaril elada. Makaril puudub eneseväärikus, ta arvab, et Jumala poolt paika pandut ei saa
muuta. Makari stiil muutub teose jooksul. Kirjutades on ta muutunud seesmiselt sügavamaks,
kuna ta loeb. Tähtis on tegelaste lugemus. Makariga samas majas elab kirjanik, kes on
koomiline kuju Ratazjajev. Ratazjajev on romantismi jäljendaja. Varenka saadab Makarile
lugeda Puskini ,,Postijaamaülema" ja Gogoli ,,Sineli". See on esmakordne kohtumine vene
klassika sedöövritega. Ta ei saa aru, et Ratazjajev oleks halvem Puskinist või Gogolist. Makar
annab hiljem oma hinnangu Puskini teos talle meeldib, aga Gogoli oma ei meeldi üldse. Oma
loetu seostab ta iseenda isiksusega. Postijaamaülem Võrin on õnnetu inimene, kelle kodust