● Keemia- ja plastitööstus ca 25% käibest, (Henkel Makroflex, Rapala Eesti, Reideni Plaat) ● Tekstiili-rõiva- ja jalatsitööstus ca 17% käibest, (Wendre (Padja-teki vabrik), Protex, Pomarfin) ● Puidu- ja mööblitööstus ca 14% käibest, (Ecobirch, Laesti, Preab) ● Toiduainetetööstus- kalatöötlemise ettevõtted. 2011. on Pärnus kasvanud Skandinaavia tervisetaastajatest–puhkajatest pensionäride arv. Tugevalt arenenud on majutussektor ja spaade võrgustik.2008 seisuga oli linnas 23 hotelli (millest 5 spaahotellid), 13 külalistemaja, 8 hostelit, 5 puhkemaja, 2 motelli, 1 puhkeküla ja mitmeid kodumajutust pakkuvaid ettevõtteid ning arvukalt külaliskortereid. Samal ajal oli linnas ka 43 restorani, 54 baari, 62 kohvikut ja arvukalt teisi toitlustusasutusi. Arhitektuur Vanimad ehitusmälestised on linnakindlustused: bastionide ning vallikraavi osad Linnamüüri Punane torn (Rode vangen thorn) 15. sajandist
keemia- ja plastitööstus ca 25% käibest (Henkel Makroflex, Rapala Eesti, Reideni Plaat); tekstiili-, rõiva- ja jalatsitööstus ca 17% käibest (Wendre (Padja-teki vabrik), Protex, Pomarfin); puidu- ja mööblitööstus ca 14% käibest (Ecobirch, Laesti, Skano(e Viisnurk), Preab); toiduainetetööstuse ja kalatöötlemise ettevõtted. 2011. on Pärnus kasvanud Skandinaavia tervisetaastajatest.puhkajatest pensionäride arv. Oluliseks majandusharuks on turism. Tugevalt arenenud on majutussektor ja spaade võrgustik. 1. jaanuari 2008 seisuga oli linnas 23 hotelli (millest 5 spaahotellid), 13 külalistemaja, 8 hostelit, 5 puhkemaja, 2 motelli, 1 puhkeküla ja mitmeid kodumajutust pakkuvaid ettevõtteid ning arvukalt külaliskortereid. Samal ajal oli linnas ka 43 restorani, 54 baari, 62 kohvikut ja arvukalt muid toitlustusasutusi. Kasutatud allikad: https://www.google.ee/search?q=p %C3%A4rnu&espv=2&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwi_4IvV753MAhXF
Turistide arv sõltub sellest, kui atraktiivsed on sihtkoha turismiressursid: • loodusressursid (kliima, pinnamood, üldse maastikud ja ökosüsteemid); • kultuuriressursid (arhitektuuri- ja kultuuripärand, rahvuslik käsitöö ja traditsioonid jmt) • sotsiaal-majanduslikud ressursid (rahaline kapital, tervishoiu- ja turvalisuse tagamise süsteemid, kohaliku kogukonna huvitatus jne). Lisaks peab turismi sihtkohtades leiduma teiseseid ressursse: • majutussektor (hotellid, motellid, kämpingud, võõrastemajad jne) • toitlustussektor (kohvikud, restoranid, bistrood jne) • reisikorralduse sektor (agentuurid, reisikorraldajad jne) • transpordisektor (lennu- ja laevaühendused, rongi- ja bussiliiklus jne) • meelelahutustööstus • teabesektor (turismiteabevõrgustik) • lisateenused, rajatised ja teenindav infrastruktuur Millega turiste meelitatakse Lisaks põnevate loodusnähtuste imetlemisele
TURISMI ISELOOMUSTUS Iirimaal on väikese saare kohta väga palju vaatamisväärsusi. Seal on terve saar ajaloolisi ning teisi vaatamisväärsusi täis. Turismi osakaal sisemajanduse kogutoodangus On teada, et üle 6 millioni võõramaalase käis Iirimaal 2010. aastal. See näitab, et 2009. aastast on turistide arv kahanenud 12, 9% võrra. Arvatavasti on arv kahanenud kuna oli halb ilm enamasti aasta alguses ja lõpus ja ka vulkaanide tuhk tungis Iirimaale. Turismi- ja majutussektor on ikka veel juhtiv sissetuleku osa. Need sektorid tagavad Iirimaal pea 180 000 töökohta ja aidates luua välisvaluutas 2, 7 billionit eurot tulu. Kui sellele lisada veel vedajate laekumised ja sealhulgas veel piiriüleste külaliste laekumised tõuseb tulu 3, 4 billioni euroni. Eeldatav kulu turismi peale Iirimaal oli 2010 aastal 1, 3 billionit eurot. Eestist saab Tartust sõita Dublinisse ja Tallinnast nii Dublinisse kui ka Düssendorfi. Kõige populaarsemad vaatamisväärsused:
annaabi.ee 
