Islami meditsiin keskajal
arstidest (Sushruta ja Charaka). Eelkäijatest erinevalt rõhutas see teos füsioteraapia ja
nõustamise vajalikkust ravil ja ka psühholoogia ja meditsiini vahelisi sidemeid.
Tähtis teos oli ka Muhammad ibn Zakariya Razi kirjutatud ,,Kõikehõlmav raamat
meditsiinist", kus oli täheldatud mitmeid kliinilisi juhtumeid. See töö tõi meditsiinimaailma
uute haigustena leetrid ja rõuged. Razi avastas ka tuulerõuged ning eristas selle selgelt
leetritest ja rõugetest.
Ali ibn Abbas al-Majusi ,,Täielik raamat meditsiinikunstist" oli Razi tööst lühem ja
süstemaatilisem.
Tähtis suurkuju islamimeditsiinis on ka Abu al-Qasim al-Zahrawi, keda peetakse kaasaegse
kirurgia isaks. Tema tähtsaim teos on ,,Kitab al-Tasrif" (,,Book of Concessions", "Möönduste
raamat"). See on suur 30. köiteline teos, avaldatud aastal 1000pKr. Seal on ta kirjeldanud ka
mitmeid uusi instrumente.
Kuulsaim islami arst on ilmselt 11. sajandil elanud Avicenna (Ibn Sina), keda peetakse
annaabi.ee 
