Eestlaste vanad jõulukombed
aega koos perega jõulumänge mängida, mõistatada, tantsida ja mürada õlgedel. Veel õlgedest
valmistati looma- ja inimkujusid. Tehti ka õlest nuute, ning taoti üksteist nendega. Põline tava
oli viia jõuluõlut sõpradele ja naabritele. Seda tegi peremees, sest tähendas head, kui esimesel
jõulu- või uusaastapäeval tuli kõigepealt meesterahvas külla häid pühi soovima. Juhtus
esimesena tulema naisterahvas, peeti teda õnnetuse majjatoojaks. Vähemalt saartel olid
jõulud ennevanasti suurim lauluaeg.
6
Kolmandal pühal saadeti jõulud minema. Hobused rakendati saani ette ja aisakellade helinal
saadeti jõulud ära.
Päevad kuni vana-aastaõhtul köeti uuesti sauna, valmistuti uue aasta vastuvõtuks. Saunas võis
kimbutamas käia ka jõuluhani. See on maskeeritud loomadeks meesterahvas. Loomad käisid
annaabi.ee 
