Kristluse ajalugu TÜ 2018 sügis
rahvastele, milles nõudis ühtset kristlikku usutunnistust, mis muutis kristliku
riigikiriku täiel määral seaduslikuks nähtuseks. Samal aastal keelati paganlikud
ennustused, elusviis. Taganeti sallivusprintsiibist. 386. aastal andis keiser esimese
käsu paganlikud templid sulgeda, 389. aastal pidi Rooma senat (viimane tõsisne
paganlik opositsioon) ütlema piduliku vandega lahti vanast usust, 392. aastast muudeti
igasugune paganlik ohverdamine majesteetsuse vastu eksimiseks. Neid süüdistati
selles, et nad ei ole nõus ohevrdama keisrile ja nad eksivad tema majesteetsuse vastu.
Enam ei püütud misjonitööd teha, vaid paganaid sunniti usku vahetama. Kristlastest
röövlid käisid paganlikke templeid rüüstamas, mis tõi kaasa veriseid konflike
paganate ja kristlaste vahel. 3.-4. sajandil tegutses mõjukas Milano piiskop
Ambrosius, suur ja erudeeritud kirikuisa, kes defineeris kiriku olemuse sõltumatuna
riigivõimust