A.dumas Kolm musketäri terve raamat
ühelegi lõuale ja mõõk jäi tuppe. Mitte sellepärast, et õnnetu kollase setuka
11
nägemine möödujate nägudele muigeid poleks mananud, vaid sellepärast, et setuka
seljas kõlises aukartustäratava välimusega mõõk ja mõõga kohal vaikus pigem metsik kui
uhke silm, mis manitses teekäijaid naerupahvatust maha suruma, või kui naer siiski
ettevaatusest ei hoolinud, püüdsid nad naerda ühe näopoolega otsekui vanaaegsed
maskid. Nii püsis ülitundlik d'Artagnan majesteetlikuna ja puutumatuna kuni õnnetu
Meung'i linnani.
Ent seal, «Vabamöldri» kõrtsi ukse ees hobuse seljast maha tulles, ilma et keegi, kas
peremees, sulane või tallipoiss oleks tulnud jalust hoidma, silmas d'Artagnan kõrtsi
alumise korra poolavatud akna juures sihvakat ja suursuguse välimusega, kuigi veidi
tusase ilmega aadlikku vestlemas kahe kaaslasega, kes näisid teda aupaklikult kuulavat.
Harjumuse kohaselt arvas d'Artagnan, et jutt on muidugi temast, ja ta teritas kõrva. Sel
annaabi.ee 
