MAJAVALITSUSED MIS OLI MAJAVALITSUS? iiklik isemajandamise põhimõttel töötav organisatsioon rganiseeriti · Igale majale elamispinnaga üle 3000 m2 või elanikkonnaga üle 500 inimese · 35 majast koosnevale, territoriaalselt naabruses asetsevate majade grupile (20003000 m2) · 1015 majast koosnevate väikeste majade grupile (1500 kuni 2500 m2) MAJAVALITSUSE PÕHIÜLESANDED ema valitsemisel oleva riikliku elamufondi kõigekülgne säilitamine · Majavalduste õige majandamine · Hoonete ja eluruumide plaanipärase, profülaktilise ja kapitaalremondi teostamine · Majavalduste hoidmine nõutavas sanitaarses seisukorras · Korra kehtestamine, et üürnikud suhtuksid majavaldusse kui rahva ühisvarasse · Majaelanike korteri ja elutingimuste parandamine MAJAVALITSEJA ...
vundamendi maapealset peaaegu osa ei olegi. 20. saj. algul hakati järjest enam ehitama täiskeldriga hooneid ja tegema paremaid sokleid ja vundamente. Ehitusjärgne puitkonstruktsioon oli kapitaalne ja korralik. Asjaolu, et puitelamute praegune olukord on sageli kaunis kurb, ei tulene sellest, et nad oleksid halvasti ehitatud vaid on kujunenud eelkõige seetõttu, et nõukogude ajal, mil enamik korterelamutest oli natisonaliseeritud, jätsid majavalitsused need hooned enamasti ilma piisava hoolduseta. Nõukogude ajal puithoonestust ei väärtustatud ja mitmel pool nähti pikemas perspektiivis ette valdavalt puitelamutest koosnevate linnaosade terviklik lammutamine. Osalt tulenes see modernismiajastu üldisest väärtushinnangutest, mis soosisid uue eelistamist ja vana kõrvale jätmist. Teisalt võib rääkida ka Nõukogude perioodile omasest teadlikust
annaabi.ee 
