Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse
elavad edasi ka uuemates majades. Esimeseks olendiks on majavaim, kes on
abstraktne kehatu olend ning ta samastub paljuski majaga. Majavaim hingestab maja,
teda pigem kuuldakse mingi naksumise, tiksumise, kolistamisena. Majavaimu on väga
raske lokaliseerida, ta ongi nagu see hingestatud ning elav maja ise. Tugevamini võib
temaga olla seotud kolle, ahjutagune, lävepakk. Kolle on koht, kuhu majavaimule on
pandud süüa. Inimene üritab majavaimuga sidet hoida, talle antakse veidi asju, kuid
mitte palju. Majavaimuna võib edasi elada selle maja ehitanud inimene.
Majaga on seotud ka viruskundra, kes on Võrumaa olend ning ta elas ahju taga. Talle
visati laste piimahambaid. Üldjuhul ta lihtsalt on, talle ei ohverdata. Lapsed veidi
pelgavad teda, kuid ta on lihtsalt üks osa elust. Lapsi hirmutati viruskundraga.
Eraldi võib lugeda ka õnnetoovaid majaloomi, kes ei ole küll koduloomad, kuid inimese
juures elavad loomad