Eesti rahvus ja vähemusrahvustekultuurid
sajandil sisaldas see mõiste kolme
lahutamatut osa:
• Külakogukond ehk küla inimesed.
• Külakogukonna kasutuses olev territoorium ehk külasaras.
• Majad moodustavad asula
• Paikne küla asutus kujunes välja 19.sajandil.
• Muutused 13.sajandil kui omandi suhted muutusid jaotus püllumajanduslik maa
mõisa, küla ja talu maaks.
• 19.sajandi I poolel olid talukülad, mis koosnesid maksustavatest taludest.
• Majatalude hulk suurenes 18.sajandil ja 19.sajandil hakkas väike majapidamiste
arv suurenema.
• Tekkisid popsid ja sauna külad, hiljem ka mõisatööliste moona ja kantkülad.
• Popsid olid maata talupojad, kellel võõral maal oli eluase ja võis olla ka
väike maalapp. Juriidiline seisus oli ebakindel.
• 19.sajandi lõpul aga nende arv vähenes, sest inimesed hakkasid linnadesse liikuma.
• Külad kujunesid linnliku moega asulateks nn aleviteks.