hästi palju arvutada. Ühel päeval võttis Sirli kooli kaasa kalkulaatori ja õpetaja võttis selle temalt ära . Kirjutas päevikusse märkuse ja käskis isal laupäeval kooli tulla . Kooli olid tulnud ka teiste laste isad.Õpetaja oli väga kuri ja ähvardas kõikide laste isasid .Seepärast sidusid isad õpetaja kinni ja saatsid Aafrikasse. Ühel päeval luges isa lehest imelikku uudist ,et linna lähedal on tohutu majasuurune elukas , kelle keha on kaetud okastega. Siim arvas ,et kui paneb köögi aknalauale küünla põlema ,et siis meelitab selle suure looma enda maja hoovi. Siis aga läks köögikardin põlema ja Sirli ja Siim kutsusid kojamehe appi, kes tuli oma merega ja kustutas tulekahju ära. Härra Lammas aga nägi , kuidas kojamees kõndis koridoris meri sabas ja laskis kojamehe hullumajja saata. Sirli ja Siim päästsid kojamehe hullumajast ära ja kojamees läks jõkke
Läänemeri, Põhjameri, Väljaküla, Äänisjärv). Koostas: TAAVI. MUUD SÕNALIIGID + OMADUSSÕNA Reegel #1: ! Käändsõna ja omadussõna kirjutatakse harilikult kokku (tulipunane, tuhkkuiv, hulljulge, imekena, püstirikas, verinoor). NB! Lahku kirjutatakse määrsõna tähenduses omadussõna (tohutu suur, otsatu pikk, põhjatu sügav). Reegel #2: ! ne- ja line-liiteline omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku (minuvanusene poiss, hirvetaoline olend, majasuurune vari). (*) Kui täiendsõnal on omakorda täiend, siis kirjutatakse sõnad lahku (täpselt minu vanune poiss, suur hirve taoline olend, kõrge maja suurune vari). Reegel #3: ! Pärisnimi, number või sümbol ühendatakse järgneva ne- või line-liitelise omadussõnaga tavaliselt sidekriipsu abil. Sidekriipsu kasutamine oleneb sellest, kas täiendsõnal on omakorda täiend või mitte (Sidekriipsuga: Liivi-nimeline preemia, Koidula-nimeline tänav, Vabadussõja-aegne
tänulikud. Siis jäid nad vaikseks, kuni kuskil koerad hakkasid purelema. Miski ei ergutanud nii ega teinud neid nii õnnelikuks kui koertevõitlus. Jõe ääres kükitasid mõned majad kalda köhal, küürus ja kummargjl, valmis iga silmapilk vette kukkuma. Inimesed olid neist välja kolinud. Mõne maja nurga alt oli kallas õõnes, nii et nurk rippus õhus. Enamasti elasid inimesed nende sees, kuid see oli hädaohtlik, sest mõnikord langeb äkki majasuurune tükk kallast sisse. Mõnikord hakkab veerandi miili suurune maalapp libisema ja vajub ja vajub, kuni see suve jooksul jõkke langeb. 351 Sihuke linn peab aina taganema ja taganema ja taganema, sest jõgi aina sööb kallast. Mida lähemale jõudis pärastlõuna, seda rohkem oli tänavatel vankreid ja hobuseid, ja alatasa tuli neid juurde. Perekonnad olid maalt lõunasöögi kaasa toonud ja sõid vankrites. Joodi õige palju viina ja ma nägin .kolme löömingut. Äkki hõikas keegi:
annaabi.ee 
