Linnageograafiast Edgar Kanti uurimuse "Tartu linnasüda" näitel.
aidanud kaasa üksikute linnade või siis nende rühmade tekkimisele, soodustanud nende
õitsengut ning oluliselt määranud nende tähenduse olevikuks ja tulevikuks. Kuid sellised
arutelud on kiired muutumaks vaid vaimurikkaks mänglemiseks. Palju on neid töid, milles
käsitletakse asulate, eriti linnade asendit ja arenemiskäiku, vähevõitu aga neid, mis
puudutavad linnalist asulat ennast, ta nägu, tänavastikku, majastikku jne. Nii mõnedki uurijad
on varemalt sellele tähelepanu juhtinud: O.Schütler meelest olgu asulageograafia uurimise
objektiks meeltega tajutav inimasulate pilt, E.Oberhummer nõudis linnaplaanilt linna
horisontaalse ja vertikaalse sise- ja välisplastika esitamist ning E. Hanslik väljendas selget
arvamust, et kui linnageograafiline esitus tahab anda uuritavast objektist rahuldava pildi, siis
tuleb leida linna piirides loomulikud linnaosad. Sellega sammub linnageograafia mööda
annaabi.ee 
