Egiptus oli maailma üks esimesi tsivilisatsioone
lõpuks kaev, mille põhjas oli väike ruum, kus vaarao muumia pidi igavesti puhkama.
Ruumide seinad olid kaetud palvesõnade ja piltidega, mis kujutasid kadunu kõiki töid ja
lõbustusi.
Ruumid olid varustatud mööbli, söögiriistade, tõldade, relvade, toitude, igasuguste
küpsiste ja veinidega. Peale selle oli neis ka suur hulk skulptuure, mis kujutasid vaaraod,
tema preestreid, ministreid, naisi, sõdureid ja orje, sest kuningas ei tule ka teises ilmas
toime ilma kallite majariistade, valitud roogade ja ustavate teenriteta.
See on kuninga Hufu elusuurune kivikuju, mis on 165 cm kõrge, asub Gizas ja tehtud
2530 aastat e.m.a.
Matusetseremooniat viisid läbi preestrid. Kuninga muumia pandi kasti ja koos kastiga
kivist sarkofaagi, millel oli inimese keha kuju. Muumia nägu oli kaetud kullast maskiga.
Surnukeha lasti sügavasse kaevu, kus oli väike tuba. Pärast müüriti avaus kinni, nii et ka
kõige vilunum silm poleks võinud hauda üles leida