Uurimustöö: Mõisad
Mõisaesise ringi külgedel ehk mõisa esiküljel asetsesid tavaliselt kaks tähtsaimat
majandushoonet: ait ning tall-tõllakuur.
Aida ning tall-tõllakuuri läheduses ehk siis peahoone suhtes esikülje pool paiknesid tihti ta
teised kõrvalhooned: valitsejamaja, töölistemaja, laudad jne. Hooned, kus kasutati lahtist tuld
- rehi, sepipada ja sageli ka viljakuivati -- asetsesid tuleohutuse tõttu tihti ka eemal, kuigi
kuivati oli sageli ka aidaga kokku ehitatud. Rikkamates ning suuremate majapidamistena
kasutatavates mõisates oli sageli kokku 10-20 mitmesuguse funktsiooniga hoonet.
Kui mõisahoone esiküljel domineeris majanduslik pool. Hoone tagaküljel paiknes tavaliselt
suur mõisapark. Pargi poole avanesid tavaliselt laiad trepid, terrassid, rõdud ja verandad. Kui
maastik lubas, paigutati hoone nii, et hoone tagakülg avaneks lõunasse või mingisse muusse
päikesepoolsesse suunda.
Kogu mõisakompleks -- nii majandus- kui ka pargipool oli tavaliselt aiaga ümbritsetud.