Hügieenioludest ja argikultuurist
19. sajandil Euroopa kodanlikus kultuuris kujunes kodu privaatseks pelgupaigaks
välismaailma eest ning naiste põhitegevuseks kujunes kodu korrastamine. Kodu nähti kui
utoopilist keskkonda, pelgupaika kogu maailma eest. Inimeste jaoks oli kodu paik, mida
peab teadlikult kujundama ja perfektselt korraldama. Sellepärast oli tolmuvõtmine,
pühkimine ja pesemine nö paremates peredes lahutamatuks osaks igapäevastest
majapidamisrituaalidest. Tol ajal leidus talumajapidamistes peaaegu kõikjal seda, mida
nüüd oli hakatud pidama mustuseks, nii põllul, õues, hoonetes, koduloomade ja ka inimeste
juures. See oli normaalne ja lahutamatu osa argielust ning selles ei nähtud ohtu tervisele
ega ka millelegi muule.
Sanitaaria ja hügieeni kujunemisel etendas tähtsat osa 19. sajandi esimestel aastakümnetel
kirjutatud väitekirjad, mis olid valdavalt meditsioonitopograafilised. Tartu Ülikoolis oli
annaabi.ee 
