Keskaja olustik
Väljaspool müüri asusid eeslinnad - agulid, kus elas lihtrahvas.
14. sajandiks oli Eesti alal kokku üheksa linna: Tallinn, Tartu, Narva, Vana-Pärnu,
Uus-Pärnu (hiljem lihtsalt Pärnu), Viljandi, Rakvere, Haapsalu ja Paide. Eriti jõukad
olid Eesti linnadest Tallinn ja Tartu.
Algul valmistati kõik majapidamises vajaminev-tööriistad, riided jne.-ise. Elu aga läks
edasi. Üha enam hakati usaldama meistrite tööd. Kui rüütliperel või talupojal oli 5
mingit tööriista või majapidamiskaupa tarvis, siis läks ta töökotta erinevate seppade
jutule.
Töökojad ja kauplemise kohad tekkisid losside ja kindluste juurde. Tähtis oli ka see,
et lähedal oleks mõni suur kaubatee või meri, mille äärde sai rajada sadama.
Kui töökodasid ja elumaju juba rohkem oli saanud, hakati seda kohta linnaks
kutsuma.
Linnale anti nimi ja linna õigused. Valiti ka linnapea ning linnavalitsus ehk raad.
Elu linnas oli mõnevõrra huvitavam kui maal.
Siin käis rändtsirkus, esinesid teatrid