Vana-Kreeka (Kreeta, Kreeka, Mükeene)
kultuuri tihti ka Minoliliseks (e. Minose) kultuuriks (2000-1400 a ekr). Kreetal oli kasutusel
lineaarkiri A. Seda ei osata tänapäeval lugeda. Kreeta tsivilisatsiooni kujundasid eelkõige
kindlustamata lossid, mille eesotsas seisid preesterkuningad. Lossid olid ka peamised
usukeskused ja poliitilise võimu keskus. Kõige tuntum loss Kreetal on Knossos. Losside
ümber paiknesid rahvarohked linnad. Laoruumid ja käsitöökojad olid nn. majanduskeskused.
Savitahvleid kasutati majapidamisdokumentidena. Kreeta kultuuris puudusid relvad,
kindlustused jm. sõjakad jooned.
Kreeta kunstis kajastus rahu, ning kujutati peamiselt härja kui tähtsaima kultuselooma
kujutamine. Kunstis oli domineeriv naiste kujutamine (inimestest).
Kreeka:
U. 2000 aastat tagasi tungisid põhjast sisse tänapäeva Kreeklaste esivanemad.
Kreeklased kasutasid tõenäoliselt lahinguis hobukaarikuid, mis tagas neile üleoleku Egeuse
mere piirkonnas. U. 15.saj
annaabi.ee 
