Vaimulikud keskajal
Paavsti tähtsust rõhutati uhke riietuse, erilise paavstikrooni ehk tiaara ning üksikasjadeni
välja töötatud õukondliku tseremooniaga. Jutulesoovija pidi pidulikult vastuvõtul paavsti ees
kolm korda sügavalt kummardama ja seejärel suudlema paavsti labajalga.
Osade allikate kohaselt elasid vaimuliku seisuse liikmed sageli õige ilmalikku elu, ütlemata
ära sõjaretkedest, jahilkäikudest, pidusöökidest ja purjutamistest. Juhtus sedagi, et issand
kinkis nende majapidajannadele priske poeg- või tütarlapse. Kurdeti, et vaimulike sõnad ja
teod ei ühti. Samal ajal kui vaimulikud õpetasid, et enne läheb kaamel läbi nõelasilma kui
rikas pääseb taevariiki, ahnitsesid nad ise kokku maist vara. Kui usklikud mõistsid hukka
vaimulike varaahnust ja nõudsid tagasipöördumist varakristliku võrdsuse juurde, teatas
paavst, et igasugused varanduse jagamise nõuded on vastuolus piibliga, kuna ka Kristusel ja
tema jüngritel olevat olnud isiklik omand