Keskaeg
7 saj keskpaigast algas nn laiskade kuningate ajastu. Tegelik võim koondus majordoomuste
kätte. Need kujutasid endast algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest
vastutavaid isikuid, hiljem hakati selle nimetusega tähistama suurmaapidajaid ja piirkondade
valitsejaid. Majaordoomuste vahel käis pidev võitlus, kuid 687. Valiti riigis ainus
majaordoomud, kelleks oli Pippin Heristalist. Tema ühendas uuesti Frangi riigi. 714 sai tema
järeltulijaks Karl Martell, kes loobus majaordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi
hertsogi tiitli. Tema valitsemisajal toimus sündmus, mida on nimetatud Prantsusmaa ajaloos
pikselöögiks. Selleks oli Poitiers'i lahing.
· Merovingide soost Clodovehc paneb aluse frangi riigile. Krahvid ja
majordoomused on need ametnikud, kellele kunigavõim frangi riigis toetub.
Karl Martelli isa ja ta ise on võimekad ja tema poeg Pippin lühike on võimekad.
· 496 algusest - 843